Pranayama
Pranayama, ehk hingamise kontroll on neljas aste jooga kaheksaastmelisel teel.
Indias usutakse, et igale inimesele on mõõdetud kindel arv hingetõmbeid. Sellest väitest lähtuvalt üritatakse vältida nende kiiret "ärakulutamist".
Hingamine on väga ürgne protsess meis. Seda juhtivad "programmid" on väga ürgsed ning tihedas ühenduses raskesti kontrollile alluvate teadvusprotsessidega. Eelkõige väärib siin märkimist hirm ja stress. Nende kahe, algselt indiviidi säilimiseks mõeldud protsessi nö väärkasutus on tänapäeval peaaegu epideemiliseks muutunud. Kui hirm on algselt mõeldud reageerimiseks - näen tiigrit ja kehas vallanduvad ained võimaldavad jõulise füüsilise reaktsiooni kas siis põgenemiseks või ründamiseks- siis tänapäeval: näen ülemust - kardan - kössitan laua taga.
Hirm ja sellest tulenev stress võib olla ka abstraktsem. Kardetakse mingeid kõikehõlmavaid ja kontrollile allumatuid protsesse nagu näiteks majanduslangus või maailmalõpp. Enamasti ei ole sellisel hirmul alust. Hea pingemaandaja on füüsiline tegevus. Kuid igal juhul hävitab kestev stress tervist, kutsudes välja lugematul hulgal erinevaid terviserikkeid.
Üks paremaid viise stressiga ja ka sellest tekkinud erinevate tervisehäiretega toimetulekuks on joogaõpetuses sisalduv pranayama - ehk hingamise kontrolli alla saamine, uute hingamismustrite loomine. Erinevate harjutuste abil oma hingamisega tutvudes ja seda vähehaaval muutes, saab lõpetada ka emotsioonide peremehetsemise.
Pranayama kursusel õpitakse tundma kuidas oma hingamisega tegeleda. Kursus on üles ehitatud sobivas tempos, et turvaliselt erinevate hingamistehnikatega tutvuda.
Indias usutakse, et igale inimesele on mõõdetud kindel arv hingetõmbeid. Sellest väitest lähtuvalt üritatakse vältida nende kiiret "ärakulutamist".
Hingamine on väga ürgne protsess meis. Seda juhtivad "programmid" on väga ürgsed ning tihedas ühenduses raskesti kontrollile alluvate teadvusprotsessidega. Eelkõige väärib siin märkimist hirm ja stress. Nende kahe, algselt indiviidi säilimiseks mõeldud protsessi nö väärkasutus on tänapäeval peaaegu epideemiliseks muutunud. Kui hirm on algselt mõeldud reageerimiseks - näen tiigrit ja kehas vallanduvad ained võimaldavad jõulise füüsilise reaktsiooni kas siis põgenemiseks või ründamiseks- siis tänapäeval: näen ülemust - kardan - kössitan laua taga.
Hirm ja sellest tulenev stress võib olla ka abstraktsem. Kardetakse mingeid kõikehõlmavaid ja kontrollile allumatuid protsesse nagu näiteks majanduslangus või maailmalõpp. Enamasti ei ole sellisel hirmul alust. Hea pingemaandaja on füüsiline tegevus. Kuid igal juhul hävitab kestev stress tervist, kutsudes välja lugematul hulgal erinevaid terviserikkeid.
Üks paremaid viise stressiga ja ka sellest tekkinud erinevate tervisehäiretega toimetulekuks on joogaõpetuses sisalduv pranayama - ehk hingamise kontrolli alla saamine, uute hingamismustrite loomine. Erinevate harjutuste abil oma hingamisega tutvudes ja seda vähehaaval muutes, saab lõpetada ka emotsioonide peremehetsemise.
Pranayama kursusel õpitakse tundma kuidas oma hingamisega tegeleda. Kursus on üles ehitatud sobivas tempos, et turvaliselt erinevate hingamistehnikatega tutvuda.
